Rubriik: Tooted

Organne toodetest lähemalt.

Matura teemant ehk värvitu tsirkoon

Tsirkoon on levinud maakoores, on magmalise tekkega ning esineb tavalise mineraalina tardkivimites, moondekivimites ja settekivimites teradena. Suured tsirkooni kristallid on haruldased. Nende keskmine suurus graniitkivimites on umbes 0,1–0,3 mm, kuid need võivad kasvada ka mitme sentimeetri suurusteks. Tsirkoon on ka väga vastupidav kuumusele ja korrosioonile. Tsirkooni looduslik värvus varieerub värvitu, kollakas-kuldse, punase, pruuni, sinise ja […]

Read more

Akvamariin – põnevate uskumustega seotud kivim

Organne ajupuidust ehete juures on tihti kasutatud erinevaid looduslikke kive, et lisada neile omanäolisust ja sära. Mitmete ehete juures on kasutatud rohekat või sinakat akvamariini ning sel korral soovime jagada selle ilusa kivimi kohta huvitavaid fakte ja teadmisi. Akvamariini nimi pärineb ladina keelest (aqua, marina) ja tähendab mereveest. Nagu paljud berüllid, moodustab akvamariin suured kristallid, […]

Read more

Arukask – Eesti kaasikute süda

Arukask (Betula pendula) on  kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv meile hästituntud puu, millel on sügiseti ilus kollane lehestik. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Eesti kõrgeim arukask on 36,0 m, diameeter 64 cm (2012) ja kasvab Järvseljal. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik.Arukase […]

Read more

Kõrvarõngad läbi ajaloo

Kõrvade augustamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi. Selle tõenduseks on muumia, keda tuntakse Jäämehe Ötzi nime all – mees, kes elas 4. aastatuhandel ja kelle kõrvadel avastati augud. Samuti on tõestatud, et iidsete aegade egiptlastel olid kõrvaaugud, mida kinnitavad ka Kuningas Tutankhamoni muumia, Vana-Egiptuse vaarao, kõrvakõrvadest leitud augud. Samuti leiti tema hauakambrist kõrvarõngaid. Kõrvade […]

Read more

Kauni läike ja tumeda puiduga väärtuslik eebenipuu

Diospüüride perekond koosneb üle 700 liigi leht- ja igihaljastest puudest ja põõsastest. Enamik neist on pärit troopikast, vaid mõned liigid ulatuvad parasvöötmesse. Neid liike, mida hinnatakse nende kõva, raske ja tumeda puidu tõttu, nimetatakse tavaliselt eebenipuudeks, teised aga on hinnatud nende viljade, hurmaade tõttu ja nimetatakse hurmapuudeks. Diospüüride liikide värvused on erinevad – must, tumepruunid, […]

Read more

Mahagon

Mahagon  Organne loomingust võib leida ka ehteid punasest ajupuidust, mis on suure tõenäosusega mahagon Swietenia, mille looduslik leviala asub Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mahagoni hinnatakse tema heade töötlemisomaduste, hea vastupidavuse ja ilusa värvi pärast. Värskel mahagonipuidul on kergelt roosakas-pruun toon, mis aja jooksul muutub sügavaks punakas-pruuniks.  Eht-mahagonipuu e. kuuba mahagon (Swietenia mahogani) on sirge, peene, ühtlase süüga ja […]

Read more

Ehete varajasest ajaloost

Umbes 40 000 aastat tagasi kandsid esimesi ehteid Homo sapiens’i esivanemad Cro-Magnonid. Nende ehete hulka kuulusid toormaterjalist kaelakeed ja käevõrud, mis koosnesid loomade kõõlustele õmmeldud luudest, hammastest ja kividest. Kreeklased hakkasid kullast ja kalliskividest ehteid kasutama 1600. aastal eKr, ehkki juba varasematel aegadel toodeti laialdaselt karpide- ja loomadekujulisi pärleid. Umbes 1500 eKr olid kulla töötlemise […]

Read more

Pärlid – ilu ja puhtuse sümbol

Organne ajupuidust ehete loomisel on üheks komponendiks ka pärlid. Pärlid on olnud sajandeid ilu ja puhtuse sümboliks. Tänapäeval peetakse neid nii klassikalisteks kui ka kaasaegseteks. Looduslikud pärlid on äärmiselt haruldased. Ajalooliselt leiti neid palju Pärsia lahest, kuid tänapäeval on enamus neist juba korjatud. Looduslikud või kultiveeritud pärlid on tekkinud kojaga molluski mantliepiteeli sattunud võõrkehast, mille ümber on moodustunud pärlmutterkiht. […]

Read more

Mänd – Eesti levinuim puu

Organne loomingus on peamiseks materjaliks läbivalt ajupuit (ajupuidu kohta saad lugeda lähemalt SIIN). Ajupuidu üldnimetuse taga võib peituda sisuliselt iga puu, mis on leidnud tee mere rüppe. Sel korral peatume hetkeks meie looduses sagedasti esineval männil. Erinevaid männi liike kasvab maailmas üle saja, kuid ainus looduslik männiliik Eestis on harilik mänd Pinus Sylvestris, mis on […]

Read more

Ajupuit – mis see on?

Triivpuit ehk ajupuit on Organne loomingus üheks peamiseks materjaliks. Ajupuiduks nimetatakse puude jäänuseid, mis on osaliselt või täielikult merre või ookeani tee leidnud üleujutuste, tugeva tuule või muude looduslike sündmuste tõttu või raietööde tagajärjel. Vesi võib randa kanda pikalt meres triivinud puitu suurte kauguste tagant, seega mõned neist võivad olla väga eksootilised, erineva värvitooni ja […]

Read more