Organne ajupuidust ehete loomisel on üheks komponendiks ka pärlid.

Pärlid on olnud sajandeid ilu ja puhtuse sümboliks. Tänapäeval peetakse neid nii klassikalisteks kui ka kaasaegseteks.

Looduslikud pärlid on äärmiselt haruldased. Ajalooliselt leiti neid palju Pärsia lahest, kuid tänapäeval on enamus neist juba korjatud.

Looduslikud või kultiveeritud pärlid on tekkinud kojaga molluski mantliepiteeli sattunud võõrkehast, mille ümber on moodustunud pärlmutterkiht. Pärl tekib karbis, et kaitsta organismi võõrkeha kahjustava toime eest.

Kultiveeritud pärleid kasvatatakse pärlifarmides. Molluskeid kasvatatakse seni, kuni nad on piisavalt vanad, et pärlmutterhelme tuuma vastu võtta. Õrna kirurgilise protseduuri abil implanteerib tehnik tuuma või koetüki ja seejärel suunatakse molluskid vette, kus neid hooldatakse kuni moodustub pärl.

Pärlmutri kvaliteedist sõltub pärli läige ja sära, mis on oluline selle ilu ja väärtuse jaoks.

Pärli üldkuju võib olla ümmargune, ovaalne, pirnikujuline või isegi ebamäärases vormis, sel puhul nimetatakse neid barokkpärliteks.

Soolavee pärlid. Merevee pärlite hulka kuuluvad Jaapani ja Hiina vetes kasvatatud akoya pärlid. Nende suurus on vahemikus 2mm (pisike) kuni 10mm (haruldane) ja need on tavaliselt valge või kreemika värvusega ja ümmarguse kujuga.

Austraalias, Indoneesias ja Filipiinidel toodetakse Lõunamere pärlit – suurim kõigist pärlitest. Nende suurus on vahemikus 9 kuni 20 mm ja need võivad olla looduslikult valged, kreemjad või kuldse värvusega.

Tahiti pärlid pole huvitavalt pärit ainult Tahitist – neid kasvatatakse paljudel Prantsuse Polüneesia saartel. Nende tüüpilised suurused jäävad vahemikku 8–16 mm. Neid looduslikult värvitud pärleid nimetatakse ühiselt mustadeks pärliteks, kuid nende värvide hulka kuuluvad ka hall, sinine, roheline ja lilla.

Magevee pärlid. Magevee pärleid kasvatatakse mageveejärvedes, jõgedes ja tiikides, peamiselt Hiinas. Ehkki paljud on valged ja sarnanevad kuju ja suuruse poolest Akoya kultiveeritud pärlitega, saab neid toota ka erineva kujuga ja pastellvärvides.

Eestis on võimeline pärleid moodustama vaid ebapärlikarp Margaritifera margaritifera, mis on ohustatud karbiliik. Looduslikult juhtub seda siiski haruharva. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat, see osutus ka vanimaks ebapärlikarbiks maailmas.

Ebapärlikarp Margaritifera margaritifera