Mänd – Eesti levinuim puu

Organne loomingus on peamiseks materjaliks läbivalt ajupuit (ajupuidu kohta saad lugeda lähemalt SIIN). Ajupuidu üldnimetuse taga võib peituda sisuliselt iga puu, mis on leidnud tee mere rüppe. Sel korral peatume hetkeks meie looduses sagedasti esineval männil.

Erinevaid männi liike kasvab maailmas üle saja, kuid ainus looduslik männiliik Eestis on harilik mänd Pinus Sylvestris, mis on ka levinuim puu meie metsades.

Eestimaa kõrgeim mänd on tõeline hiiglane – 46,6 m kõrge ja kasvab Põlvamaal Veriora vallas Ootsipalu orus. 2015.a. mõõtmiste tulemusena selgus, et puu on ühtlasi ka hariliku männi kõrgeim esindaja kogu maailmas, võttes ära rekordi oma liigivennalt Poolas, ületades teda 1,3 meetriga. Puu ise on ligi 220 aasta vana. Tavapärane mändide eluiga, sõltuvalt kasvutingimustest, on 200–300 aastat, meie kliimas enamasti 300–400 aastat. Verioral kasvab ka Eesti kõrgeim puu – harilik kuusk Picea abies.

Eesti vanimaks männiks peetakse aga Lääne-Virumaal Vihula vallas Pedassaare külas kasvavat ligi 470-aastast Pedassaare mändi (ümbermõõt 3,56 m (1999) ja kõrgus 14 m).

Männi ajupuidust leiab ehteid ka Organne loomingus, kus ehetel köidab pilku männikoore huvitav muster.
Organne kõrvarõngaste valikuga saab tutvuda vajutades SIIA.