Arukask (Betula pendula) on  kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv meile hästituntud puu, millel on sügiseti ilus kollane lehestik. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Eesti kõrgeim arukask on 36,0 m, diameeter 64 cm (2012) ja kasvab Järvseljal. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.
Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik.Arukase üks tuntum looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask, mis on ka Soome rahvuspuu.

Teine Eestis looduslikult kasvav kase liik on sookask (Betula pubescens), mis võib kasvada kuni paarikümne meetri kõrguseks. Sookase rahvapärasteks nimedeks on: sokikask, karune kask, suukask, suukõiv, emakask, hala-kask.
Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks.

Kase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda spooni-, vineeri-, mööbli– ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit ja intarsiat saab teha maarjakasest, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes peenemustrilistes toonides. Puidust toodetakse ka tselluloosi, sütt, äädikhapet, tõrva ja atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Kase mahl on suhkru– ja vitamiinirikas, koort kasutatakse nahaparkimisel. Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid.
Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Suviste pühade ajal ja suvel peetud pulmade ajal tavatseti ruume ehtida suvistekaskedega.

Arukask on ka ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini– ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. 
Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule vormile ka mitmeid dekoratiivseid vorme.

Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani.
Eestis kasvab soostunud niitudel ja lodumetsades, siirdesoodes ja rabades veel madal kask (Betula humilis) javaevakask (Betula nana) kuni ühe või kahe meetrise põõsana.

Ajupuidust kasekoore kaelaehteid leidub ka Organne loomingus.