Tsirkoon on levinud maakoores, on magmalise tekkega ning esineb tavalise mineraalina tardkivimites, moondekivimites ja settekivimites teradena. Suured tsirkooni kristallid on haruldased. Nende keskmine suurus graniitkivimites on umbes 0,1–0,3 mm, kuid need võivad kasvada ka mitme sentimeetri suurusteks. Tsirkoon on ka väga vastupidav kuumusele ja korrosioonile.

Tsirkooni looduslik värvus varieerub värvitu, kollakas-kuldse, punase, pruuni, sinise ja rohelise vahel. Värvitu mineraal on teemandi populaarne asendaja. Teemandiga sarnase ilu sära tõttu nimetatakse teda ka “Matura teemandiks”.

Kollane, oranž ja punane tsirkoon on tuntud ka kui hüatsint, mis on pärit lillest hyacinthus, mille nimi on Vana-Kreeka päritolu.

Tsirkoonist kõige haruldasemad ja väärtuslikumad on sügavamad sinised ja puhtad punased kivid. Madala tsirkoonsusega rohelised kalliskivid on samuti väga haruldased ja ebatavalised, kuid mitte nii väärtuslikud.

Tsirkoonide värvust saab mõnikord kuumtöötlemise abil muuta. Geoloogilises keskkonnas tekib aga roosa, punane ja lilla tsirkoon sadade miljonite aastatega.

Austraalia on tsirkoonikaevandamise valdkonnas maailmas juhtival kohal, tootes 37% kogu maailma kogumahust. Lõuna-Aafrika on Aafrika peamine tootja, kelle toodang moodustab 30% maailma toodangust ja on teisel kohal Austraalia järel.

Lääne-Austraalia Yilgarn Cratoni linnaosas Narryer Gneiss Terrane asuva Jack Hills’i tsirkoonide vanuseks on hinnatud kuni 4,404 miljardit aastat, muutes need vanimateks maa peal seni dateeritud mineraalideks.

Tsirkoon peetakse sobilikuks Sõnni ja Kaalude tähtkujule. Arvatakse, et tsirkoonikivid on kasulikud kandja rikkusele, tarkusele ning annavad ka armastust ja õnne. See kalliskivi on suurepärane kandja üldise tervise säilitamiseks.

Organne loomingus on seni kasutatud vaid värvitut tsirkooni just tema ilu ja sära tõttu.