Pärlid kuuluvad maailma populaarseimate kalliskivide hulka. Oma iluga on nad täiuslikud lisandid säravamatele kalliskividele. Pärlite silmapaistev elegants lubab neil aga ka üksi särada. Eriline välimus ja vesine päritolu on olnud inspiratsiooniks pärlisümboolika tekkimisele ja uuringutele läbi sajandite. Esmakordselt registreeris pärlite ajalugu Hiina ajaloolane aastal 2206 e.m.a, kuid pärleid on hinnatud vääriskividena juba aastatuhandeid. Nii pärlitel […]
Blog
Ehted on dekoratiivsed aksessuaarid, mida kantakse kas igapäevaselt või pidulikematel sündmustel, nii nagu see kandjale meelepärane on ja ka olukord seda soosib. Ehteid kantakse mitmetel erinevatel eesmärkidel, kuid peamiselt enda kaunistamiseks või siis isikupära ja ka staatuse väljendamiseks. Kõrvarõngad, kaelakeed, käevõrud, prossid – olenemata ehte tüübist, on neid kõiki tore kanda igapäevaste ehetena, tööl või […]
Tsirkoon on levinud maakoores, on magmalise tekkega ning esineb tavalise mineraalina tardkivimites, moondekivimites ja settekivimites teradena. Suured tsirkooni kristallid on haruldased. Nende keskmine suurus graniitkivimites on umbes 0,1–0,3 mm, kuid need võivad kasvada ka mitme sentimeetri suurusteks. Tsirkoon on ka väga vastupidav kuumusele ja korrosioonile. Tsirkooni looduslik värvus varieerub värvitu, kollakas-kuldse, punase, pruuni, sinise ja […]
Organne ajupuidust ehete juures on tihti kasutatud erinevaid looduslikke kive, et lisada neile omanäolisust ja sära. Mitmete ehete juures on kasutatud rohekat või sinakat akvamariini ning sel korral soovime jagada selle ilusa kivimi kohta huvitavaid fakte ja teadmisi. Akvamariini nimi pärineb ladina keelest (aqua, marina) ja tähendab mereveest. Nagu paljud berüllid, moodustab akvamariin suured kristallid, […]
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv meile hästituntud puu, millel on sügiseti ilus kollane lehestik. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Eesti kõrgeim arukask on 36,0 m, diameeter 64 cm (2012) ja kasvab Järvseljal. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik.Arukase […]
Kõrvade augustamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi. Selle tõenduseks on muumia, keda tuntakse Jäämehe Ötzi nime all – mees, kes elas 4. aastatuhandel ja kelle kõrvadel avastati augud. Samuti on tõestatud, et iidsete aegade egiptlastel olid kõrvaaugud, mida kinnitavad ka Kuningas Tutankhamoni muumia, Vana-Egiptuse vaarao, kõrvakõrvadest leitud augud. Samuti leiti tema hauakambrist kõrvarõngaid. Kõrvade […]
Diospüüride perekond koosneb üle 700 liigi leht- ja igihaljastest puudest ja põõsastest. Enamik neist on pärit troopikast, vaid mõned liigid ulatuvad parasvöötmesse. Neid liike, mida hinnatakse nende kõva, raske ja tumeda puidu tõttu, nimetatakse tavaliselt eebenipuudeks, teised aga on hinnatud nende viljade, hurmaade tõttu ja nimetatakse hurmapuudeks. Diospüüride liikide värvused on erinevad – must, tumepruunid, […]
Mahagon Organne loomingust võib leida ka ehteid punasest ajupuidust, mis on suure tõenäosusega mahagon Swietenia, mille looduslik leviala asub Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mahagoni hinnatakse tema heade töötlemisomaduste, hea vastupidavuse ja ilusa värvi pärast. Värskel mahagonipuidul on kergelt roosakas-pruun toon, mis aja jooksul muutub sügavaks punakas-pruuniks. Eht-mahagonipuu e. kuuba mahagon (Swietenia mahogani) on sirge, peene, ühtlase süüga ja […]
Umbes 40 000 aastat tagasi kandsid esimesi ehteid Homo sapiens’i esivanemad Cro-Magnonid. Nende ehete hulka kuulusid toormaterjalist kaelakeed ja käevõrud, mis koosnesid loomade kõõlustele õmmeldud luudest, hammastest ja kividest. Kreeklased hakkasid kullast ja kalliskividest ehteid kasutama 1600. aastal eKr, ehkki juba varasematel aegadel toodeti laialdaselt karpide- ja loomadekujulisi pärleid. Umbes 1500 eKr olid kulla töötlemise […]
Organne ajupuidust ehete loomisel on üheks komponendiks ka pärlid. Pärlid on olnud sajandeid ilu ja puhtuse sümboliks. Tänapäeval peetakse neid nii klassikalisteks kui ka kaasaegseteks. Looduslikud pärlid on äärmiselt haruldased. Ajalooliselt leiti neid palju Pärsia lahest, kuid tänapäeval on enamus neist juba korjatud. Looduslikud või kultiveeritud pärlid on tekkinud kojaga molluski mantliepiteeli sattunud võõrkehast, mille ümber on moodustunud pärlmutterkiht. […]