Umbes 40 000 aastat tagasi kandsid esimesi ehteid Homo sapiens’i esivanemad Cro-Magnonid. Nende ehete hulka kuulusid toormaterjalist kaelakeed ja käevõrud, mis koosnesid loomade kõõlustele õmmeldud luudest, hammastest ja kividest.

Kreeklased hakkasid kullast ja kalliskividest ehteid kasutama 1600. aastal eKr, ehkki juba varasematel aegadel toodeti laialdaselt karpide- ja loomadekujulisi pärleid. Umbes 1500 eKr olid kulla töötlemise peamised tehnikad Kreekas valamine, traadi valmistamine ja traadi keerutamine.

Muistsed etruskid kasutasid granuleerimist kuldhelmeste valmistamiseks. Need aeti klaasist ja fajansist helmestega vaheldumisi ritta värviliste kaelakeede saamiseks. Vana-Roomas olid kaelakeed Rooma eliidi erinevate ehete hulgas.

On tõenäoline, et eelajaloolised inimesed mõtlesid keha kaunistamisele enne, kui olid mõelnud kasutada midagi, mis võiks vihjata rõivastusele. Enne väärismetallide avastamist kasutasid mere ääres elanud inimesed mitmesuguseid karpe, kalakonte, kalahambaid ja värvilisi kivikesi. Sisemaal elanud inimesed kasutasid toiduks tapetud loomade osi dekoratiivmaterjalidena, näiteks  põhjapõdra sarved, mammuti kihvad ja igasugused loomade kondid. Pärast nende looduslikust olekust mitmesugusteks keerulisteks vormideks muutmist pakkusid need materjalid koos loomanahkade ja linnusulgedega piisavalt kaunistusi.

Aastate jooksul mitmekordistusid eelajalooliste aegade piiratud ehtevormid, kuni need sisaldasid iga kehaosa kaunistusi. Pea jaoks olid kroonid, diadeemid, tiarad, juuksenõelad, kammid, kõrvarõngad, ninarõngad, huulerõngad ja kõrvatropid. Kaela ja torso jaoks olid kaelakeed, ehtenõelad, prossid, rinnaplaadid, stomacherid, vööd ja käekellad. Käsivarte ja käe jaoks olid randmevõrud, käevõrud ja sõrmused. Reite, säärte ja jalgade jaoks valmistasid käsitöömeistrid reievõrud, pahkluuvõrud, varvasrõngad ja kinga pandlad.

Diadeem on otsmikuvõru või -pael. Algselt nimetati diadeemiks peapaela, mis hoidis ära juuste langemist silmadele. Vana-Rooma valitsejad hakkasid diadeemiks nimetama ka loorberilehtedest pärga.
Hilisemal ajal hakati neid valmistama väärismetallist ning ehtima kalliskividega. Diadeemist sai valitseja sümbol. Diadeemist on välja arenenud piiskoppide mitra ja paavsti tiaara. Kuningakodades hakati diadeemi nimetama krooniks