Kirjeldus
Organne kaelaehted KULJUS on inspireeritud Eesti muinasaja ehtekultuurist.
Väikeseid pronkskuljuseid kanti juba sajandeid tagasi peamiselt kaelakeede küljes. Rõivaste juurde käiv helin ja kuljused olid keskajal moes. 19.sajandil leidus Muhu pruudipõlledel ka kuljusteridasid. Kellukesekujulised ripatsid olid 7.-11.sajandil tüüpilised balti hõimudele.
Ehtel on ümar tumepruun kaelapael, mis kinnitub teineteise sisse torgatavate otsikutega. Kaelapaela pikkus ripatsist kinnituseni on ca 33 cm. Puidust kuljuse pikkus 4cm. Ehtega on kaasas kinkekarp.





















